kolmapäev, aprill 11, 2007

Ringpeenar

Esialgu oli siin üks paras soo pajupõõsaste, angervaksade ja ülepea heinaga. Pärast kuivenduskraavi kaevamist, pajude väljajuurimist nägi asi juba parem välja ja kui veel kopaga maapind sobivate kalletega tasaseks sai, olin ma kohe väga rahul :-)
Kevad 2006 algas ringpeenra maakaevamisega, esialgsed tulemused siin:

Ringpeenra esimene etapp

Esimesed asukad ringpeenras olid taimevahetuse teel hangitud kollasekirjud hostad, siberi iirised ja päevaliiliad. Kui sinised siberi iirised kraavi kaldal välja arvata peaks see peenar tulema kollase - oranzhi ja valge - punase õievärvi sektoritega kolmveerandringi kujuline kohati kuni 4 meetri laiune puude, põõsaste ja püsikute rinne. Ühtlasi eraldab peenar muruplatsi tarbeaiast.

Sügis 2006 - julge pool peenrast on rajatud, aga mitte täielikult taimestatud. Puudest ja põõsastest kolisid sisse punaseleheline iluõunapuu Royalty tugevakasvulisel alusel, veigelad 'Purpurea nana', 'Candida', middendorfi veigela, forsüütia, hariliku kukerpuu punaselehine vorm, põisenelas 'Diabolo'.



Ringpeenra esimene etapp septembris 2006




Ringpeenra 1. etapp jäädvustatud mururingi tsentrist
2006 aasta lõpetuseks veel foto kogu ringpeenrast, millest parem serv valmis, vasaku kaevamis-ja maapuhastustööd jätkuvad järgmisel aastal.



Kevad 2007 maakaevamine jätkub, loota on, et sel aastal saab ringpeenar oma planeeritud suuruse kätte. Netist tellitud päevaliiliad Cool it ja Mauno Loa ootavad rõdul ilmade soojenemist ja oma tulevase elukoha valmimist, püsikulisa on tulemas ka ajutistelt ja titepeenardelt.



Juuni 2007 Yess! Ringpeenra maakaevamis ja mullatööd on lõpetatud! Nüüd juulis on eelmisel aastal istutatud püsikud juba täies lopsakuses ja õitsevad rikkalikult. Tegelikult on ka momente, millega ma rahul ei ole - nt. veigelad, mis pidanuks püsikutele taustaks ühtlast fooni andma, külmusid möödunud suhteliselt pehme talvega maani maha ja hetkel ei paista nad püsikute selja taga enam väljagi.



Ringpeenra 2. etapp juulis 2007


Kuigi see peenraosa sai alles sel kevadel rajatud. peavad siin juba pikemat aega õiemaratoni moonid ja mõrsjalilled. Ka sel kevadel Johnsoni seemnest külvatud tanguutia elulõnga hübriid 'Helios' näitab juba esimesi õisi. Samas...ma ei tunne selle pildi üle erilist uhkust ja mõtlesin, kas seda üldse üles riputada - nimelt kevadel olin uhke oma idee üle paigutada peenra tagaserva kollaseõielised elulõngad kasvama maassekaevatud puupostidele horisontaalselt tõmmatud köitele. Paari nädala pärast, kui postid köite survel koomale tõmbusid ja köied ise lönti vajusid, sain aru, et nii lihtsalt see asi ei toimi. Plaanin nüüd sügise poole postide külge kruvida horisontaallatid köite asemel, mis loodetavasti annab kontruktsioonile jäikust juurde ja tagab selle püsivuse ka hiljem, kui tanguutia elulõngad suuremad ja raskemad.


Lähivaated ringpeenralt juuli 2007









Taimevahetuse teel saadud päevaliiliad ja kollase sügisheleeniumi hetkel veel õiteta roheline puhmas on heaks taustaks helekollastele lupiinidele ja üheaastastele moonidele.













Valge muskus-kassinaeris ehk malva moschata alba roosade sõrmkübarate ees meelitab kohale hulgaliselt sumisevaid lennumasinaid. Kahju, et kena lille Eesti aedades nii harva kohtab.




Ohtene mõrsjalill 'Kobold' ehk Gaillardia aristata alustas õitsemist juuni lõpus ja kirjade järgi peaks peaks õieilu jätkuma külmadeni - no ma tahaks seda kohe näha! Mõrsjalille sorte on erineva kõrgusega, ringpeenra kevadel 2007 valminud peenraosas kasvab nii 30-40cm kõrgune hästi kompaktse puhmikuga mõrsjalill (pildil) kui ka 60cm sort. tegemist on väga kergestikasvatatava kiirekasvulise püsikuga.









Kurekellapuhmas kolmest taimest võtab vähe ruumi peenrapinnast, aga moodustab õitsemise ajal võimsa meetrikõrguse õiepilve, mis kollasena tuleb eriti hästi esile sügisastrite tumedal taustal. Puhma paremal serval selline taust puudub ja õied jäävad seetõttu tunduvalt vähemmärgatavaks.










Kiirekasvuline tanguutia elulõnga hübriid 'Helios' ei vaja poputamist ja seemnest külvatuna õitseb juba esimesel aastal.













Püsikmoonid 'Poppy Iceland Mix' alustavad õitsemist ühtede esimestena pärast kevadisi sibulilli ja praegu juulis lõpetada veel ei plaani.




Ka verev helmikpööris õitseb väsimatult.











Köögikata kingitud punane roos üheaastaste tubakalillede ees













Sale kobarpea 'The Rocket' on üks mu lemmikutest. Kui ma üldse kunagi peaks soovima mõnd püsikut kollektsioneerida, siis suure tõenäosusega oleksid selleks kobarpead.

Paekivitrepp ja viinamarjad

Käes on kevad 2007. Paar kuud tagasi kolisime lõpuks kauaoodatud majja. Aiale tuleb see fakt raudselt kasuks - võib ju igal ajal kasvõi pooleks tunniks õue lipsata või möödaminnes mõne tegemata töö lõpule viia. Aga neid töid on palju, rohkem kui ma arvata oleks osanud...või on viimase paari aastaga kasvanud minu nõudmised väliseluruumile...

Igatahes on majal neli külge, mis peale ehitustegevuse lõppemist nägid kõik enam välja enam vähem sellised või pisut hullemad.




Toodud fotol olen juba alustanud maja serva paekivitrepi ehitust. Trepp plaanitud kaheosaline, mida ühendab keskel väike platoo. See selleks, et nii kukkus välja ja teisalt hea koht, kuhu viinamarjapeenart hooldades toetada tööriistu või materjale.

09.04.2007
Vahepeal on viinamarjapeenar saanud lisaks mulda ja kõdusõnnikut ning ketid sarikate külge taimede toestamiseks. Täna kavatsen treppi pisut "tuunida" - kõdusõnnik, muld ja ettekasvatuspeenardelt välja kaevatud kivikapüsikud on plaanis istutada trepi pragudesse ja külgedele. Praegu lähevad sinna arendsii kivirik, helmikpööris, karpaadi kelluke, alpi aster, kadakkaer, jumikas, kukeharjad ja paar tundmatut padjandi moodustavat tegelast.




Juuli 2007. Kahju, et mul pole olnud rohkem aega tegeleda paekivitrepi haljastamisega, aprillis istutatud kukehari, kadakkaer, karpaadi kelluke on kenasti kasvama läinud. Ringi istutatud viinamarjadest ei elanud talve või ümberistutust üle kaks viinamarjataime kolmest, need plaanis sügisel või järgmisel kevadel asendada.



Sügiseni on ainsale viinamarjale seltsiks punapõsksed paprikad.