Lumevaip rebeneb nagu meie tulesädemest noorima tütre sukapüksid - iga õhtu toob kaasa uusi lumevabasid augukesi ja kasvatab olemasolevaid. Täna oli veel lund rohkem kui puhast maad, aga kui nii jõudsalt asi edeneb, siis pole varsti lumest muud järel kui kübemed maja varjuküljel.
Juba mitu päeva olen näpistanud muude toimetuste kõrvalt hetke, et uurida, kes kõik juba lume alt nina välja on pistnud. Eriine tähelepanu kuulub sel kevadel kaktustele. Täna siis tegin esimestest pilti ka - tundub, et vähemalt mõned on talve üle elanud - näiteks selline "pika lehega" viigikaktus. Kasvatasin ta eelmisel kevadel ise seemnest ja ega väga loota julenudki, et talve üle elab. Tõsi küll, nende kahe seemiku kõrval on veel kolmaski, mille latv ilmselt külma saanud ja klaasjaks tõmbunud, ega seal vist midagi päästa enam pole või on mõtet kahjustunud osa ära lõigata?
Ka kerake katkise savipoti külje all näib vinks-vonks roheline.
Kuid teine kerake kivitrepi varjus näib kuidagi pruun ja kahtlane, tema on ilmselt talvega otsad andnud.
Ega ma muidugi ei tea - ehk keegi teadjam oskab öelda, mille järgi üldse hukkunud kaktust ära tunda? Eks aeg annab ka arutust, kuigi uudishimu piinab. Rõdul on kevad muidugi juba täies hoos, aga sellest mõni teine kord.
